Eesti Maaülikooli võrkpallimeeskond võitis töölisspordi maailmamängudel Kreekas pronksi

09.06.2025

Eesti Maaülikooli esiliiga võrkpallimeeskond osales 2025. aasta CSIT World Sport Games turniiril, mis toimus Kreekas. Tegemist on rahvusvahelise suurüritusega, mis toob kokku töötavad sportlased üle kogu maailma. Eesti Maaülikooli meeskond esindas Eestit Spordiselts Kalevi nime all, kes on Eesti poolne CSIT ametlik liige. Eesti meeskond saavutas tugevas konkurentsis 3. koha.

Eesti Maaülikooli võrkpallurid MM pronks
Fotol vasakult paremale: Rait Rikberg, Johan Olaf Lääne, Steven Meilus, Mihklel Hiielaid, Ronald Järv, Tamur Viidalepp, Siim Päid, Hergo Hansman, Anett Kentauria Liiva. Esireas Mario Liiva.

Alagrupimängud toimusid Šveitsi süsteemi alusel, kus neljaliikmelistes alagruppides peeti kaks kohtumist. Eesti vastasteks olid USA ja Prantsusmaa. Avamängus tuli Eestil tunnistada USA paremust tulemusega 2:1 (25:16, 24:26, 16:14). Teises kohtumises alistati Prantsusmaa kindlalt 2:0 (25:18, 25:8).

Veerandfinaalis kohtuti Mehhikoga, kellega mängiti tasavägine ja närve kõditav matš. Eesti väljus kohtumisest võitjana skooriga 2:1 (23:25; 25:23; 15:8).

Poolfinaalis tuli taas rinda pista USA meeskonnaga. Vaatamata heale mängule tuli ka seekord USA-lt vastu võtta kaotus tulemusega 0:2 (25:27; 23:25).

Pronksimängus kohtus Eesti meeskond Lätiga ning võttis kindla võidu tulemusega 3:0 (25:15, 25:17, 25:18), kindlustades sellega auväärse 3. koha. Turniiri võitjaks krooniti USA, kes alistas finaalis Portugali.

Sidemängija Ronald Järve kommentaar: 

„Idee osaleda CSIT World Sport Games turniiril tekkis tegelikult tänu Kiili esiliiga meestele, kes on varasemalt samal turniiril osalenud, on vist mitu aastat käinud. Kuna meil läks põhiturniir hästi, tundus loomulik võtta uus väljakutse vastu ja proovida kätt rahvusvahelisel tasemel.

Kui vaadata meie mänge USA vastu, siis tegelikult olid need väga tasavägised ja punkt-punktis kohtumised. Miks me neid võita ei suutnud oli ilmselt see, et nad olid meist lihtsalt füüsiliselt võimsamad. Näiteks nende hüppelt serv oli ikkagi võrreldav meie meistriliiga meeste kiirusega, mille vastuvõtul ka kohati hätta jäime. 

Kõige eredamalt jäi meelde veerandfinaal Mehhikoga – see oli suhteliselt pingeline ja nugade peal mäng. Õnneks saime viimases geimis kohe edu sisse ja sealt poolfinaali saime. Põneva faktina tooksin välja, et Mehhiko meeskonnas mängis ka üks Eesti  juurtega mees.  

Kogu turniiri korralduslik poole võib võtta kokku sõnapaariga süsteemne süsteemitus – transport hotellist võistluspaika, võistlussüsteemi muutmine jooksvalt võistluste käigus jne. Transpordi tõttu jõudsime esimesele mängule alles mängu algusajaks, ehk siis meil puudus aeg soojenduseks ning pidime mänguga kohe alustama. Veerandfinaali jõudmisega oli veelgi keerulisem seik – transport hilines niivõrd palju, et mäng lükati koguni kolm tundi edasi. Kreeka kohalikud inimesed, söök, jook, muu kultuuri pool ja ilm olid see-eest fantastilised. 

Usun, et sellisel tasemel turniiridel võiksid Eesti sportlased kindlasti rohkem osaleda. Isegi esiliiga klubide baasilt – ma ei tea, kas alaliidu kaudu või Spordiselts Kalevi eestvedamisel (kelle kaudu osalesime ka meie) – võiks kokku panna koondise just selle turniiri tarbeks. Tase on täiesti vastav ning oleks võimalus teha delegatsioon suuremaks ja esindada reaalselt Eesti koondist. Muidugi nõuab see rohkem koordineerimist ja tegutsemist, kuid kui turniir toimub iga kahe aasta tagant, siis ei tohiks see olla ülemäära keeruline. Taseme poolest oleks esiliiga klubidel seal mängida küll ja veel – ja tegelikult polegi esiliiga tasemel teisi rahvusvahelisi väljundeid.“

 

Eesti Maaülikool mängis koosseisus: Ronald Järv, Hergo Hansman, Johan Olaf Lääne, Mario Liiva, Mihkel Hiielaid, Siim Päid, Steven Meilus, Tamur Viidalepp ning võistkonna peatreener Rait Rikberg.