IN MEMORIAM AKSEL TIIK

Lahkus Eesti Maaülikooli Spordiklubi auliige, Eesti Spordiajaloo Grand Old Man Aksel Tiik. Mees, kes juba sada aastat tagasi idanema pandud eesmärgi, rajada Eesti Spordimuuseum, suutis 1963. aastal realiseerida. Ta oli ühiskondliku Eesti NSV Kehakultuuri- ja Spordimuuseumi direktorina „süüdi” selles et muuseum sai juba 1967. aastal riikliku staatuse.

Aksel Tiik sündis 14. mail 1921 Tallinnas, põhi- ja keskhariduse omandas IV Algkoolis, Kaarli Gümnaasiumis, Riiklikus Inglise Kolledžis ja IX Keskkoolis. Kuulus Tallinna Skautide Malevasse, oli Ernst Idla eliitrühma võimleja, oli võimlemiskursuste organiseerija Ernst Idla juhitud Eesti Kutsekogude osakonnas „Puhkus ja Elurõõm“. Kõrghariduse diplomi sai ta Tartu Riikliku Ülikooli Kehakultuuriteaduskonnast 1948. aastal. Juba tudengina võimlemiskateedris akrobaatika õpetajana kaastudengeid õpetanud noorele spetsialistile usaldati kehakultuuri ajaloo ja metoodika kateedri organiseerimine ja tast sai selle esimene juhataja.

Aastatel 1953-1984 oli Aksel Tiik seotud Eesti Põllumajanduse Akadeemia spordielu korraldamisega, oli aastaid põllumeeste suurkooli kehalise kasvatuse kateedri juhataja. Tööaastate jooksul osales paljude kehakultuuri ja sporti juhtivate organite töös, oli EPA Spordiklubi esimees ja juhatuse liige, EPA Nõukogu liige, Eesti ja Tartu sportvõimlemise sektsiooni liige, Eesti rahvavõimlemise föderatsiooni presiidiumi liige, spordiühingute „Kalev“ ja „Jõud“ Kesknõukogu liige, vabariikliku spordiajaloo komisjoni esimees, Eesti Spordimuuseumi teadusnõukogu liige, Eesti Spordiajaloo Seltsi asutajaliige.

Aksel Tiik oli innukas oma lemmikala propageerija.Teda jätkus 1962-2001 EPA/ EPMÜ õppejõudude ja 1986-2001 ESTIKO meeste tervisevõimlemise rühma juhendajaks. Oli Eesti Võimlejate Liidu taasasutamise initsiatiivgrupi liige.Oli 1959 meie vabariigi esimene spordiajaloo teemal teaduskraadi kaitsja. Kandidaadi väitekiri „Võimlemine Eesti koolides XIX sajandi teisel poolel“ oli üldse neljas kehakultuurialane pedagoogika-kandidaadi kraadi väärt uurimistöö Eestis. Selle põhjaliku  ja mitte ainult koolivõimlemisega piirduva teadustöö andmed on paljudes hilisemates spordiajaloolistes artiklites käsitlemist leidnud. Eelkõige võimlemise erialaga kehalise kasvatuse pedagoogilt jäi järgnevatele põlvkondadele mitukümmend spordiajalooalast teadustööd ja -artiklit.

Aksel Tiigi töid ja tegemisi on hinnatud vääriliselt. 1964 omistati talle dotsendi kutse, 1972 nimetati Eesti NSV teeneliseks sporditegelaseks, 1963 sai spordiühingu „Kalev“ ja 1974 „Jõud“ auliikmeks, 1990 valiti Eesti Spordiajaloo Seltsi esimeseks auliikmeks.

Matusetalitus 4. septembril kell 12 Järva-Jaani kirikus.                                                    

EESTI MAAÜLIKOOLI SPORDIKLUBI

 

A K S E L   T I I K

14. V  1921 – 30. VIII  2010