Maadluskooli õppekava
Maadluse õppekava
KINNITATUD
Juhatuse 29.05.2009 otsus nr.11
_______________________________
Rait Rodi, juhatuse esimees
1. Eesmärk ja ülesanded
1.1. Lastele ja noorsoole süstemaatilise sportliku õppe-treeningtöö korraldamine ja sportimisvõimaluste loomine.
1.2. Noorte vaba aja sisustamine sportliku tegevusega.
1.3. Õpilaste mitmekülgne kehaline arendamine, tervise tugevndamine ja tervislike eluviiside ning harjumuste kujundamine.
1.4. Noortele eneseteostuse ja enesehinnangu võimaluste pakkumine võistlustel. Tugeva isiksuse omaduste ja iseloomujoonte kujundamine ning arendamine.
1.5. Andekate noorte arendamine kõrgete sportlike tulemuste saavutamiseks.
1.6. Teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste omandamine maadlusspordis.
1.7. Noorte ettevalmistamine maadlusspordi arendajateks treener-juhendajatena, kohtunikena ja organisaatoritena.
Spordikool järgib tegevuses ausa mängu, olümpiaharta ja teiste spordiseaduste nõudeid, teeb koostööd spordi-, haridus- ning kultuuriasutustega. Tihedad sidemed on lastevanemate ja õpetajatega.
2. Õppe-treeningtöö ja tegevuse korraldamine
2.1. Aegade jooksul kujunenud võistlussüsteemid maailmas ja Eestis ning sportlaste vanusklassid ja kehakaalud vastavalt maadluse võistlusmäärustele on tekitanud sportliku ettevalmistuse tasemed:
2.1.1. algettevalmistuse tase 10-13 a. lastele; võib haarata ka hästi arenenud iseseisvaid nooremaid lapsi. 4 õppeaastat.
2.1.2. õppetreening tase 14-
2.1.3. meisterlikkuse tase kõrgemaid sportlikke saavutusi omavatele ja tippspordile suunatud professionaalsete treeningutega tegelevad juuniorid ning täiskasvanud. Tegutsemisaeg piiramata.
2.2. maadluse õppe-treeningtöö põhivormiks on praktiline treeningtund. Teoreetilisi teadmisi jagatakse treeningtunni sissejuhatavas või selgitavas osas või puhkepausides vaheldumisi praktilise tegevusega, kõrgemal tasemel ka eraldi loengu või õppusena. Kasutatakse kaasaegset video- ja arvutitehnikat. Eraldi on võistlused ja ettevalmistavad treeninglaagrid ning suvelaagrid. Sportlased teevad ka individuaalseid treeninguid.
3. Õppe-treeningtöö suunad ja ülesanded. Võistlused.
3.1. algettevalmistuse tasemel on õppe-treeningtöö suunatud lapse mitmekülgsele üldkehalisele arendamisele, sportlike võimete ja omaduste kujundamisele ning arendamisele, maadlusalaste teadmiste ja tegevuste tutvustamine, õpetamine ning harjutamine. Ettevalmistus tõsisemateks treeninguteks ja võistlusteks. Võistlused omasugustega.
3.2. õppetreening tasemel jätkub mitmekülgne üldkehaline arendamine, erialase kehalise ettevalmistuse osakaal kasvab ja maadluse teadmiste ning praktiliste tegevuste osa kasvab pooleni tegevusest. Toimuvad ametlikud tiitlivõistlused Eestis õpilastele ja kadettidele ning kadettidele maailmas. Kasvab teoreetiliste teadmiste hulk ja õpitakse maadluskohtuniku tegevust. Maadluse õppimine ja treenimine on suunatud sportlike tulemuste saavutamiseks. Alustatakse maadluse treener-juhendaja teadmiste õppimist. Põhivõistlusteks on tiitlivõistlused.
3.3. meisterlikkuse tasemel jätkub õppe-treeningtöö professionaalselt, kõrgete sportlike tulemuste saavutamiseks, treeningute mahud ja intensiivsus on optimaalsed. Treeningplaanid on tippspordi nõuetel, arvestades võimalusi.
4. Õppematerjal
4.1. Algettevalmistav tase
4.1.1. Teoreetiline. Tutvustatakse maadluse kuulsusrikast ajalugu ja maadlejaid. Antakse teadmisi kuidas on vaja ja võimalik lihtsamaid maadlusvõtteid sooritada ning leida jõukohane parim variant. Võtete nimetused. Vajalikud teadmised võistlusmäärustest, mida võib ja mis on keelatud. Tehnilised hinded. Maadleja hügieeninõuded ja riietus.
4.1.2. Praktiline. Suur osa treeningust on mitmesugused liikumismängud ja lihtsad sportmängud, kahevõitlus- ja meeskonnamängud, erinevad teatejooksud, jõu-, osavus-, kiirus-, ja koordinatsiooni mängud. Akrobaatika ja julgust ning otsustavust arendavad harjutused. Paenduvust arendavad maadlejatele vajalikud sillaharjutused. Lihtsamad maadlusvõtted püsti- ja partermaadluses. Maadluse tehnika põhialuste õppimine. Tehnikat õpitakse peamiselt tervikmeetodil, ea- ja jõukohastes tingimustes ning vahenditega, omandatakse peamine vältides liigseid peensusi. Võistlused samaealistega grupis, linnas, maakonnas ja Eestis. Arengu kontrolliks teostatakse üldkehalisi ja maadlusalaseid katseid.
4.2. Õppetreening tase
4.2.1. Teoreetiline. Jätkub maadluse ajalooline ülevaade, konkreetsete saavutuste ja maadlejate tundma õppimisega. Maadluse tekkimine ja areng Eestis ning maailmas. Luuakse selgem arusaam maadluse tehnikast ja taktika olemusest, nende sõltuvusest maadleja võimetest. Kehalised võimed ja arendamine. Võistlusmääruste pidev õppimine ja seosed maadluskohtuniku tegevusega. Hügieeninõuded, toitumine ja kehakaalu reguleerimine. Maadluse arengu suundadest, mõjutavatest teguritest ja Eesti maadlusest arenevas maailmas. Maadluse tehnika analüüs ja põhjendus toimunule. Võtete struktuur, iseloomustus ja terminoloogia. Bioloogilised seaduspärasused, biomehhaanika. Taktika, tehnika ja kehalised võimed. Kehaliste võimete arendamine, milleks ja millal. Treeningprotsessi planeerimine. Võistlusmääruste süvenenud õppimine, kasutamine võistlustel ja kohtunikutegevuses. Sportlik massaaž ja enesemassaaž. Toitumine ja kehakaalu reguleerimine, taastumine. Sportlase esmane ülesanne on tervise hoidmine. I taseme maadlustreeneri ettevalmistus.
4.2.2. Praktiline. Maadluse tehnika ja taktika edasiarendamine keerukamate ning raskemate võtetega, kombinatsioonide õppimine. Kehaliste võimete tõstmine. Esile tulevad maadlusalased kehalised harjutused. Õpitut kinnistatakse ja kontrollitakse võistlustel. Suurem tähtsus treeningtunnis on õppematšil. Jätkub üldarendavate tegevuste ja harjutuste kasutamine. Võisteldakse Eestis õpilaste ja kadettide meistrivõistlustel maadluses. Maailmas toimuvad MM ja EM kadettidele. Algab tegevus maadluse noorkohtunikuna. Jätkuvad üldkehalised ja maadlusalased katsed. Maadluse taktika ja tehnika täiustamine, individuaalse tehnika õppimine ja arendamine peensusteni. Vajalike kehaliste võimete ja tahtelis-moraalsete omaduste arendamine. Maadluses vajalikud erialased jõuharjutused. Jätkuvad üldkehalised harjutused ja üldarendavad tegevused, et jätkata arengu mitmekülgsust. Treeningus on tähtsal kohal õppe- ja treeningmatšid. Võistlustel kontrollitakse õpitu õigsust ja puudujääke. Osalemine Eesti meistrivõistlustel juunioridele ja täiskasvanutele. Taotleda Eesti koondvõistkonnas pääsu rahvusvahelistele tiitlivõistlustele. Tegutsemine maadluskohtunikuna. I taseme maadlustreeneri ettevalmistus.
4.3. Meisterlikkuse tase
4.3.1. Teoreetiline. Jätkub maadluse arengut mõjutavate teemade süvenenud õppimine, uute kaasaegsete uuringutega tutvumine, tippmaadlejate tehnika ja taktika analüüs. Erialaste võimete arendamine. Treeningprotsessi planeerimine, intensiivsuse ja mahu optimaalne suhe. Puhkus, toit, taastumine – treeningprotsessi kandvad talad. Tervis on sportlase eeldus.
4.3.2. Praktiline. Individuaalse taktika ja tehnika põhjalik arendamine. Erialaste üldkehaliste võimete arendamine. Teistlaadsete spordialade kasutamine treeningutel. Valdavad treeningvahendid on õppe-, treening- ja kontrollmatšid. Kasutatakse ettevalmistavaid võistlusi.
Põhivõistlusteks on tiitlivõistlused. Tegutsemine maadluskohtunikuna. Üldkehalised ja maadlusalased kehalised katsed.