Meistrivõistluste hooaja võib nüüd lõppenuks lugeda. Kahjuks tuli poolfinaalis Sparta Team Automaailma vastu leppida sellel hooajal juba kolmanda järjestikuse 2:3 kaotusega. Mäng algas küllaltki võrdselt, kuid poolaja edenedes kaldus initsiatiiv vastaste poolele ja leidsime ennast 0:2 kaotusseisust. Kuna soovitud viisil ei kulgenud mäng kaitses ega ka rünnakul, siis tegime seejärel mõned vangerdused. Ehkki esialgu andsid tulemused ennast veel oodata suutsime teisel poolajal vastased kaitsesse suruda. (Teise poolaja pealevisked 18:4). Vastaste väravavahi hea mängu ja meie jõuvarude raugemise tulemusena tuli siiski lõpuvile kõlades tunnistada hilisema meistri paremust.

Kolmanda koha mängu algus oli meie poolt unine ja probleeme valmistas selle hooaja põhiprobleem - aeglane üleminek rünnakult kaitsesse. Algedu saavutasid vastased siiski hoopis hiilgavate kauglöökide tulemusena. See kõigutas ilmselgelt ka meie mängijate enesekindlust ja poolajapausini olime endiselt suure surve all. Teisel poolajal mängupilt meie poolt veidi paranes ja suutsime lõppskoori viisakana hoida. Jõgeva võttis teenitult 8:4 võidu.

Päeva kokkuvõttes võib positiivse külje pealt välja tuua, et mõlemas mängus suutsime võita teise poolaja. Medalid läksid seekord siiski teenitult kolmele parimale. Meie mängupilt kõigub võrreldes esikolmikuga pisut rohkem ja ehkki hooaja jooksul oleme kogu esikolmikuga suutnud võrdseid mänge mängida, siis hetkel on vastased siiski natukene kiiremad ja sitkemad. Kõige suurem arenguruum meie poolelt on mänguolukordade mõistmises ja kiires organiseerumises üleminekutel kaitsest rünnakule ja rünnakult kaitsesse. Nii noorte mängijate puhul paraneb see kindlasti vanuse lisandumise ja kogemustepagasi kasvamisega. 

Vigade paranduse võimalus on kevadel Tartus karikavõistluste finaalturniiril.