Prindi see leht

Maadluskooli õppekava

KINNITATUD

Juhatuse 29.05.2009 otsus nr.11

 

_______________________________

Rait Rodi, juhatuse esimees

 

 

Eesti Maaülikooli Spordiklubi Spordikooli  maadluse õppekava

 

1. Eesmärk  ja  ülesanded

1.1. Lastele  ja  noorsoole  süstemaatilise  sportliku  õppe-treeningtöö  korraldamine  ja  sportimis-

võimaluste  loomine.

1.2. Noorte  vaba  aja  sisustamine  sportliku  tegevusega.

1.3. Õpilaste  mitmekülgne  kehaline  arendamine, tervise tugevndamine  ja  tervislike  eluviiside  ning  harjumuste  kujundamine.

1.4. Noortele  eneseteostuse  ja  enesehinnangu  võimaluste  pakkumine  võistlustel. Tugeva  isiksuse  omaduste  ja  iseloomujoonte  kujundamine  ning  arendamine.

1.5. Andekate  noorte  arendamine  kõrgete  sportlike  tulemuste  saavutamiseks.

1.6. Teoreetiliste  teadmiste  ja  praktiliste  oskuste  omandamine  maadlusspordis.

1.7. Noorte  ettevalmistamine  maadlusspordi  arendajateks  treener-juhendajatena, kohtunikena  ja  organisaatoritena.

 

Spordikool  järgib  tegevuses  ausa  mängu, olümpiaharta  ja  teiste  spordiseaduste  nõudeid,  teeb  koostööd  spordi-, haridus- ning  kultuuriasutustega.  Tihedad  sidemed  on  lastevanemate  ja  õpetajatega.

 

2. Õppe-treeningtöö  ja  tegevuse  korraldamine

2.1. Aegade  jooksul  kujunenud  võistlussüsteemid  maailmas  ja  Eestis  ning  sportlaste  vanusklassid  ja  kehakaalud  vastavalt  maadluse  võistlusmäärustele  on  tekitanud  sportliku  ettevalmistuse  tasemed:

2.1.1. algettevalmistuse  tase  10-13 a. lastele;  võib haarata  ka  hästi  arenenud  iseseisvaid  nooremaid  lapsi.  4  õppeaastat.

2.1.2. õppetreening  tase  14-15 a. õpilaste  vanusklassi, 16-17 a. kadettide  vanusklassi  noored, 18-20 a. juunioride  vanusklassi  ja  21.a. täiskasvanule. 4  õppeaastat.

2.1.3. meisterlikkuse  tase  kõrgemaid  sportlikke  saavutusi  omavatele  ja  tippspordile suunatud  professionaalsete  treeningutega  tegelevad  juuniorid  ning  täiskasvanud. Tegutsemisaeg  piiramata.

2.2. maadluse  õppe-treeningtöö  põhivormiks  on  praktiline  treeningtund. Teoreetilisi  teadmisi  jagatakse  treeningtunni  sissejuhatavas  või  selgitavas  osas  või  puhkepausides  vaheldumisi  praktilise  tegevusega, kõrgemal  tasemel  ka  eraldi  loengu  või  õppusena. Kasutatakse  kaasaegset  video-  ja  arvutitehnikat. Eraldi  on  võistlused  ja  ettevalmistavad  treeninglaagrid  ning  suvelaagrid.  Sportlased  teevad  ka  individuaalseid  treeninguid.

 

3. Õppe-treeningtöö  suunad  ja  ülesanded. Võistlused.

3.1. algettevalmistuse  tasemel  on  õppe-treeningtöö  suunatud  lapse  mitmekülgsele  üldkehalisele  arendamisele,  sportlike  võimete  ja  omaduste  kujundamisele  ning  arendamisele,  maadlusalaste  teadmiste  ja  tegevuste  tutvustamine, õpetamine  ning  harjutamine.  Ettevalmistus  tõsisemateks   treeninguteks  ja  võistlusteks. Võistlused  omasugustega.

3.2. õppetreening  tasemel  jätkub  mitmekülgne  üldkehaline  arendamine,  erialase  kehalise  ettevalmistuse  osakaal  kasvab  ja  maadluse  teadmiste  ning  praktiliste  tegevuste  osa  kasvab pooleni  tegevusest. Toimuvad  ametlikud  tiitlivõistlused  Eestis  õpilastele  ja  kadettidele  ning kadettidele  maailmas. Kasvab teoreetiliste  teadmiste  hulk  ja  õpitakse  maadluskohtuniku  tegevust. Maadluse  õppimine  ja  treenimine  on  suunatud  sportlike  tulemuste  saavutamiseks. Alustatakse  maadluse  treener-juhendaja  teadmiste  õppimist.  Põhivõistlusteks  on  tiitlivõistlused.

3.3. meisterlikkuse  tasemel  jätkub  õppe-treeningtöö  professionaalselt, kõrgete  sportlike  tulemuste  saavutamiseks, treeningute  mahud  ja  intensiivsus  on  optimaalsed. Treeningplaanid  on  tippspordi  nõuetel, arvestades  võimalusi.

 

4. Õppematerjal

4.1. Algettevalmistav  tase

4.1.1. Teoreetiline. Tutvustatakse  maadluse  kuulsusrikast  ajalugu  ja  maadlejaid. Antakse  teadmisi  kuidas  on  vaja  ja  võimalik  lihtsamaid  maadlusvõtteid  sooritada  ning  leida  jõukohane  parim  variant. Võtete  nimetused.  Vajalikud  teadmised  võistlusmäärustest, mida  võib  ja  mis  on  keelatud.  Tehnilised  hinded. Maadleja  hügieeninõuded  ja  riietus. 

4.1.2. Praktiline.  Suur  osa  treeningust  on  mitmesugused  liikumismängud  ja  lihtsad  sportmängud, kahevõitlus-  ja  meeskonnamängud, erinevad  teatejooksud, jõu-, osavus-, kiirus-, ja  koordinatsiooni  mängud. Akrobaatika  ja  julgust  ning  otsustavust  arendavad  harjutused. Paenduvust  arendavad  maadlejatele  vajalikud  sillaharjutused. Lihtsamad  maadlusvõtted  püsti- ja  partermaadluses. Maadluse  tehnika  põhialuste  õppimine. Tehnikat  õpitakse  peamiselt  tervikmeetodil, ea- ja  jõukohastes  tingimustes  ning  vahenditega,  omandatakse  peamine  vältides  liigseid  peensusi. Võistlused  samaealistega  grupis,  linnas, maakonnas  ja  Eestis. Arengu  kontrolliks  teostatakse  üldkehalisi  ja  maadlusalaseid  katseid.

4.2. Õppetreening  tase

4.2.1. Teoreetiline. Jätkub  maadluse  ajalooline  ülevaade,  konkreetsete  saavutuste  ja  maadlejate  tundma  õppimisega. Maadluse  tekkimine  ja  areng  Eestis  ning  maailmas. Luuakse  selgem  arusaam  maadluse  tehnikast  ja  taktika  olemusest,  nende  sõltuvusest  maadleja  võimetest.  Kehalised  võimed  ja  arendamine.  Võistlusmääruste  pidev  õppimine  ja  seosed  maadluskohtuniku  tegevusega.  Hügieeninõuded, toitumine  ja  kehakaalu  reguleerimine. Maadluse  arengu  suundadest, mõjutavatest  teguritest  ja  Eesti  maadlusest  arenevas  maailmas. Maadluse  tehnika  analüüs  ja  põhjendus  toimunule.  Võtete  struktuur,  iseloomustus  ja  terminoloogia. Bioloogilised  seaduspärasused,  biomehhaanika. Taktika, tehnika  ja  kehalised  võimed.  Kehaliste  võimete  arendamine, milleks  ja  millal. Treeningprotsessi  planeerimine. Võistlusmääruste  süvenenud  õppimine, kasutamine  võistlustel  ja  kohtunikutegevuses. Sportlik  massaaž  ja  enesemassaaž. Toitumine  ja  kehakaalu  reguleerimine, taastumine. Sportlase  esmane  ülesanne  on  tervise  hoidmine. I  taseme  maadlustreeneri  ettevalmistus.

4.2.2. Praktiline. Maadluse  tehnika  ja  taktika  edasiarendamine  keerukamate  ning  raskemate  võtetega, kombinatsioonide  õppimine.  Kehaliste  võimete  tõstmine.  Esile  tulevad  maadlusalased kehalised  harjutused. Õpitut  kinnistatakse ja kontrollitakse võistlustel. Suurem tähtsus  treeningtunnis on õppematšil. Jätkub üldarendavate tegevuste ja harjutuste kasutamine. Võisteldakse  Eestis  õpilaste  ja  kadettide  meistrivõistlustel  maadluses. Maailmas toimuvad MM ja EM  kadettidele.  Algab  tegevus  maadluse  noorkohtunikuna. Jätkuvad  üldkehalised  ja  maadlusalased  katsed. Maadluse  taktika  ja  tehnika  täiustamine, individuaalse  tehnika  õppimine  ja arendamine  peensusteni. Vajalike  kehaliste  võimete  ja  tahtelis-moraalsete  omaduste  arendamine. Maadluses  vajalikud  erialased  jõuharjutused. Jätkuvad  üldkehalised  harjutused  ja  üldarendavad  tegevused, et  jätkata  arengu  mitmekülgsust. Treeningus  on  tähtsal  kohal  õppe-  ja  treeningmatšid. Võistlustel  kontrollitakse  õpitu  õigsust  ja  puudujääke. Osalemine  Eesti  meistrivõistlustel  juunioridele  ja  täiskasvanutele.  Taotleda  Eesti  koondvõistkonnas  pääsu  rahvusvahelistele  tiitlivõistlustele. Tegutsemine  maadluskohtunikuna. I  taseme  maadlustreeneri  ettevalmistus.

4.3. Meisterlikkuse tase

4.3.1. Teoreetiline. Jätkub  maadluse  arengut  mõjutavate  teemade  süvenenud  õppimine,  uute  kaasaegsete  uuringutega  tutvumine,  tippmaadlejate  tehnika  ja  taktika  analüüs. Erialaste  võimete  arendamine.  Treeningprotsessi  planeerimine,  intensiivsuse  ja  mahu  optimaalne  suhe. Puhkus,  toit,  taastumine – treeningprotsessi  kandvad  talad. Tervis  on  sportlase  eeldus.

4.3.2. Praktiline. Individuaalse  taktika  ja  tehnika  põhjalik  arendamine. Erialaste  üldkehaliste  võimete  arendamine. Teistlaadsete spordialade kasutamine treeningutel. Valdavad  treeningvahendid  on  õppe-, treening-  ja  kontrollmatšid.  Kasutatakse  ettevalmistavaid  võistlusi.

Põhivõistlusteks  on  tiitlivõistlused. Tegutsemine maadluskohtunikuna. Üldkehalised ja maadlusalased kehalised katsed.